Mehed kodus: jalgpall või mähkmed?

Liina Järviste kirjutab Eesti Päevalehes sellest, kas isadele peaks vanemahüvitist võimaldama ja kuidas tuua papasid rohkem pere juurde.

Kui Norras 1990-ndatel arutleti selle üle, kas anda üks kuu vanemapuhkuse kasutamise õigusest ainult isadele, siis oli avalik arvamus selle suhtes skeptiline.

Esiteks arvati, et mehed ei hakka puhkust kasutama. Ja kui hakkavadki, siis ei tee nad seda sihipäraselt. Oletati, et isad võtavad lihtsalt mõnusa puhkuse, et käia reisimas, põdrajahil ja jälgida jalgpallivõistlusi, selmet kodus tite mähkmeid vahetada.

Norra oli oma issi-kuu kehtestamisega 1993. aastal esimene. Ent 1990-ndatel ja 2000-ndatel on järgnenud mitmed teised riigid ? Island, Rootsi, Soome, Saksamaa, Portugal. Neis riikides on vanemapuhkuse teatud perioodile (ja sellega kaasnevale hüvitisele) õigus ainult isadel. Usutakse, et lastel on õigus nii emale kui ka isale ning nende laste heaolule mõjub hästi mõlema vanema võrdne hoolitsemine.

Samuti loodetakse, et isade koju jäämine toob kaasa võrdsema koduse tööjaotuse ning vähendab naiste ebavõrdset kohtlemist tööturul. Kui isa oma puhkuse ja hüvitise perioodi ei kasuta, siis kaotab pere selle aja ja raha.

Loe edasi Eesti Päevalehest

Isadepäev on meie isade päev!

8.novembril tähistatakse Eestis taaskord isadepäeva ja meie naiste eestvedamisel saab üks papadest austava aasta isa tiitli!

Isadepäeva tähistamine ei ole eestlaste seas laialt levinud komme, kuid tänu uutele ja viljakatele papsidele on see tähtpäev hakanud juurduma ka meie riigis.

On ju tore vähemasti kord aastas rohkem tähelepanu pöörata nii isadele,vendadele,vanaisadele,onudele,ristiisadele ja kasuisadele. Mõelgem sellele, kas oleme olnud heaks vanemaks oma lastele ja kuidas järelkasv on sellele vastanud. Kas isade roll on ainult raha teenida või peaksid nad senisest rohkem lastekasvatamisel osaleda.

Hoopis põnevam on aga koos oma isaga või lastega midagi põnevat ette võtte, et kaunis novembripäev ka kauemaks meelde jääks.

Ameerika mudel

Isadepäeva mõte pärineb loomulikult Ameerika Ühendriikidest, kus 1909. aastal algatati isadepäeva pühitsemine Sonora Doddi poolt, austamaks oma isa, Ameerika kodusõja veterani William Smarti.

Sonora ema suri kuuendat  last sünnitades ja vapper farmer kasvatas vastsündinu ning viis suuremat last üksinda üles. Täiskasvanuna isa tahtejõudu ja isetust mõistes soovis abiellunud tütar austada oma isa ja teisi temasuguseid ennastsalgavaid isasid erilise riikliku tähtpäevaga.

Esimene suurem tähistamine leidis aset 19. juunil 1910 Spokaneä'is Washingtonis. Umbes samal ajal hakati teisteski linnades ja asulates üle kogu riigi isadepäeva pühitsema. 1924. aastal toetas selle päeva riiklikuks pühaks kuulutamise mõtet president Calvin Coolidge, kuid selle ametlikustas alles aastal 1966 president Lyndon Johnson.

Erinevad kuupäevad

Erinevates riikides tähistatakse isadepäeva erinevatel kuupäevadel ja aastaaegadel. Kui Eesti isade päev toimub alati novembri teisel pühapäeval (seekord 8.novembril), siis näiteks näiteks Ameerika Ühendriikides, Kolumbias, Mehhikos ja Singapuris antakse papadele au  juunikuu kolmandal pühapäeval ja Itaalias, Portugalis ja Andorras lausa märtsi kuus. Eestiga sarnaselt tähistatakse novembris isadepäeva ka Soomes, Islandil, Norras ja Rootsis, kuid Leedus toimub see juunis ja  Läti kohta puuduvad üldse andmed. Nõukogude Liitu kuulumise ajal üritati isade austamist ühendada armee  aastapäeva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui sõjameeste olulisus.

Aasta isa

Eesti Naisliidul on kena tava valida novembris paljude kandidaatide hulgast aasta isa, mida teostatakse koostöös Eesti Naislaulu Seltsiga.

Aasta isa kandidaadi perekonnas peab kasvama või olema üles kasvanud vähemalt kaks tublit last. Eesti kodanikust kandidaat peab olema ametitöös ja perekonna väärtustamisel hea eeskuju ka väljaspool peret.

Seni on aasta isa valitud alates 1998.aastast kokku üheteistkümnel korral . 2008. aastal pälvis auhinna võrokas Hans Sissas, kuid varasemalt on naiste poolt olnud tänatud ka talupidaja Eduard Jaansen (1998), Tallinna tehnikakõrgkooli prorektor Enno Lend (1999), rahvakultuuri säilitaja Ants Taul (2000), talupidaja ja kaitseliidu Järvamaa piirkonna juht Aare Kabel (2001), rahvusooper Estonia loominguline juht Aarne Mikk (2002), haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas (2003), Kehtna vallavolikogu esimees Märt Riisenberg (2004) ja Harku eksperimentaalbioloogia instituudi töötaja Jaan Sild (2005), kergejõustikutreener Mehis Viru (2006) ning lavastaja Lembit Peterson (2008).

Aasta Isale annab üle traditsioonilise kunstnik Kiira Mari-Anne Kadariku nahkköites ?Kalevipoja" proua president.

mees.eu: Isadepäev on meie isade päev!

Emade ja isade erinevused laste kasvatamisel

Emad rakendavad lastekasvatamisel samu meetodeid kui nende endi emad, isad aga lastekasvatamisel oma emadest eeskuju ei võta.

Ohio ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uurimuses jälgiti, kui sageli emad oma lastele laksu andsid, ette lugesid või oma kiindumust üles näitasid, aastaid hiljem uuriti aga, kuidas eelnevalt uuritud vanemate lapsed oma lapsi kohtlesid, kirjutas Physorg.

"Meie üllatuseks leidsime, et naistele on nende emad lastekasvatamisel oluliseks eeskujuks, meestele aga mitte,? ütles uurimuse üks autoritest Jonathan Vespa. ?Üllatav on see seetõttu, et eelmise põlvkonna meeste kasvatamisel mängisid emad isadest palju olulisemat rolli, kuna siis oli laste eest hoolitsemine palju rohkem naiste ülesandeks kui praegu.?

Meeste lastekasvatusmeetodeid võisid rohkem mõjutada nende endi isad, kuid antud uurimuses isade käitumist eelmises põlvkonnas ei uuritud.

Uurimuses tulid välja ka olulised muudatused vanemate käitumises selles ja eelmises põlvkonnas. Lastele loetakse üha enam ette ning üha rohkem näidatakse välja oma kiindumust, laksu andmist on aga vähemaks jäänud.

"Kuigi lapsevanemad, eelkõige emad, õpivad väga palju kasvatamismeetodeid oma emadelt, mängib olulist rolli ka laiem kultuuriruum,? ütles Vespa.

Uurimistulemused näitasid, et teise põlvkonna emad käitusid lastega üsna samamoodi, kui nende emad nendega käitusid. Näiteks emad, kellele lapsena vähemalt kord nädalas laksu anti, kasutasid ka oma laste peal kaks korda suurema tõenäosusega füüsilisi karistusvõtteid kui emad, kes ise kunagi lakse ei saanud.

Emade kasvatusmeetodid nende poegade isarollile erilist mõju ei omanud. Erandiks oli laksuandmine, kuid vastupidise mõjuga: isad, kellele lapsena laksu anti, lõid oma lapsi oluliselt vähem.

Kuigi lastele laksu andmist kasutatakse praegu kasvatusmeetodina oluliselt vähem kui varem, teevad lastele füüsilisi noomitusi siiski 28 protsenti isadest ja 43 protsenti emadest. "Tänapäeval on laste distsiplineerijaiks pigem emad kui isad,? ütles Vespa.

Üllatav on ka see, et isad, kes oma lastele laksu andsid, näitasid laste vastu üles suuremat kiindumust. Emade kiindumuse ja laksuandmise vahel seost ei leitud. ?Mõnele isale võib tunduda, et distsiplineerimine on üks meetod oma kiindumuse välja näitamiseks,? selgitas Vespa.

Kiindumuse väljanäitamine on üle põlvkonna oluliselt suurenenud. Lisaks lugesid selle põlvkonna emad oma lastele kolm korda suurema tõenäosusega igal õhtul ette kui nende endi emad.

Vespa sõnul näitavad uurimistulemused, et kasvatusmeetodeid antakse küll emalt emale edasi, kuid ainult teatud määral. Väga oluliselt mõjutab kasvatusmeetodeid ka üldine kultuuriline taust.

Allikas: www.novaator.ee