Mehed kodus: jalgpall või mähkmed?

Liina Järviste kirjutab Eesti Päevalehes sellest, kas isadele peaks vanemahüvitist võimaldama ja kuidas tuua papasid rohkem pere juurde.

Kui Norras 1990-ndatel arutleti selle üle, kas anda üks kuu vanemapuhkuse kasutamise õigusest ainult isadele, siis oli avalik arvamus selle suhtes skeptiline.

Esiteks arvati, et mehed ei hakka puhkust kasutama. Ja kui hakkavadki, siis ei tee nad seda sihipäraselt. Oletati, et isad võtavad lihtsalt mõnusa puhkuse, et käia reisimas, põdrajahil ja jälgida jalgpallivõistlusi, selmet kodus tite mähkmeid vahetada.

Norra oli oma issi-kuu kehtestamisega 1993. aastal esimene. Ent 1990-ndatel ja 2000-ndatel on järgnenud mitmed teised riigid ? Island, Rootsi, Soome, Saksamaa, Portugal. Neis riikides on vanemapuhkuse teatud perioodile (ja sellega kaasnevale hüvitisele) õigus ainult isadel. Usutakse, et lastel on õigus nii emale kui ka isale ning nende laste heaolule mõjub hästi mõlema vanema võrdne hoolitsemine.

Samuti loodetakse, et isade koju jäämine toob kaasa võrdsema koduse tööjaotuse ning vähendab naiste ebavõrdset kohtlemist tööturul. Kui isa oma puhkuse ja hüvitise perioodi ei kasuta, siis kaotab pere selle aja ja raha.

Loe edasi Eesti Päevalehest

Emade ja isade erinevused laste kasvatamisel

Emad rakendavad lastekasvatamisel samu meetodeid kui nende endi emad, isad aga lastekasvatamisel oma emadest eeskuju ei võta.

Ohio ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uurimuses jälgiti, kui sageli emad oma lastele laksu andsid, ette lugesid või oma kiindumust üles näitasid, aastaid hiljem uuriti aga, kuidas eelnevalt uuritud vanemate lapsed oma lapsi kohtlesid, kirjutas Physorg.

"Meie üllatuseks leidsime, et naistele on nende emad lastekasvatamisel oluliseks eeskujuks, meestele aga mitte,? ütles uurimuse üks autoritest Jonathan Vespa. ?Üllatav on see seetõttu, et eelmise põlvkonna meeste kasvatamisel mängisid emad isadest palju olulisemat rolli, kuna siis oli laste eest hoolitsemine palju rohkem naiste ülesandeks kui praegu.?

Meeste lastekasvatusmeetodeid võisid rohkem mõjutada nende endi isad, kuid antud uurimuses isade käitumist eelmises põlvkonnas ei uuritud.

Uurimuses tulid välja ka olulised muudatused vanemate käitumises selles ja eelmises põlvkonnas. Lastele loetakse üha enam ette ning üha rohkem näidatakse välja oma kiindumust, laksu andmist on aga vähemaks jäänud.

"Kuigi lapsevanemad, eelkõige emad, õpivad väga palju kasvatamismeetodeid oma emadelt, mängib olulist rolli ka laiem kultuuriruum,? ütles Vespa.

Uurimistulemused näitasid, et teise põlvkonna emad käitusid lastega üsna samamoodi, kui nende emad nendega käitusid. Näiteks emad, kellele lapsena vähemalt kord nädalas laksu anti, kasutasid ka oma laste peal kaks korda suurema tõenäosusega füüsilisi karistusvõtteid kui emad, kes ise kunagi lakse ei saanud.

Emade kasvatusmeetodid nende poegade isarollile erilist mõju ei omanud. Erandiks oli laksuandmine, kuid vastupidise mõjuga: isad, kellele lapsena laksu anti, lõid oma lapsi oluliselt vähem.

Kuigi lastele laksu andmist kasutatakse praegu kasvatusmeetodina oluliselt vähem kui varem, teevad lastele füüsilisi noomitusi siiski 28 protsenti isadest ja 43 protsenti emadest. "Tänapäeval on laste distsiplineerijaiks pigem emad kui isad,? ütles Vespa.

Üllatav on ka see, et isad, kes oma lastele laksu andsid, näitasid laste vastu üles suuremat kiindumust. Emade kiindumuse ja laksuandmise vahel seost ei leitud. ?Mõnele isale võib tunduda, et distsiplineerimine on üks meetod oma kiindumuse välja näitamiseks,? selgitas Vespa.

Kiindumuse väljanäitamine on üle põlvkonna oluliselt suurenenud. Lisaks lugesid selle põlvkonna emad oma lastele kolm korda suurema tõenäosusega igal õhtul ette kui nende endi emad.

Vespa sõnul näitavad uurimistulemused, et kasvatusmeetodeid antakse küll emalt emale edasi, kuid ainult teatud määral. Väga oluliselt mõjutab kasvatusmeetodeid ka üldine kultuuriline taust.

Allikas: www.novaator.ee