isad.mees.eu

Selgunud on fotokonkursi ?Isad ja lapsed? v�itjad

noreply@blogger.com (Mees) — Wed, 25 Nov 2009 20:45:00 +0000

Isade blogi isad.mees.eu korraldas isadep�eva t�histamiseks fotokonkursi ?Isad ja lapsed?, et j��dvustada l�bi kaamerasilma 2009. aasta isadep�eva t�histamine.

V�itjate pildid on j�rgmised:

Ivo Loide

Urmet Liivoja

Martin

Osale fotokonkursil ?Isad ja lapsed?

noreply@blogger.com (Mees) — Mon, 16 Nov 2009 06:52:00 +0000

Isade blogi isad.mees.eu korraldab saabuva isadep�eva ootuses fotokonkursi Isad ja lapsed, mille eesm�rgiks on j��dvustada 2009. aasta isadep�ev kogu selle ainulaadsuses.

Igal aastal muutub Eestis j�rjest populaarsemaks isadep�eva t�histamine. On ju tore v�hemasti kord aastas rohkem t�helepanu p��rata nii isadele, vendadele, vanaisadele, onudele, ristiisadele ja kasuisadele. Millega �llatavad lapsed oma isasid 8.novembril? Mida olulist saadavad papsid korda omaenda pidup�eval?

Osalege fotokonkursil ? ?Isad ja lapsed? ja j��dvustage l�bi kaamerasilma ainulaadne hetk isadest ja lastest!

V�istlust��de esitamine:

Digifotod (.jpg formaadis kuni 1 MB) tuleb esitada aadressile info@mees.eu
T��de esitamise t�htaeg on 22.november 2009
Autori kohta v�ib esitada kuni 3 fotot

V�idut��d on lisaks n�htavad ka blogis isad.mees.eu. Samuti on fotokonkursi l�biviimiseks moodustatud ?�rii, kuhu teiste hulgas kuuluvad Tartu �likooli Kliinikumi meestearst Kristo Ausmees ja P�lva maavanem Priit Sibul.

Fotokonkursist osav�tjatele on auhinnad v�lja pannud meesteportaal mees.eu!

Mehed kodus: jalgpall v�i m�hkmed?

noreply@blogger.com (Mees) — Thu, 05 Nov 2009 12:58:00 +0000

Liina J�rviste kirjutab Eesti P�evalehes sellest, kas isadele peaks vanemah�vitist v�imaldama ja kuidas tuua papasid rohkem pere juurde.

Kui Norras 1990-ndatel arutleti selle �le, kas anda �ks kuu vanemapuhkuse kasutamise �igusest ainult isadele, siis oli avalik arvamus selle suhtes skeptiline.

Esiteks arvati, et mehed ei hakka puhkust kasutama. Ja kui hakkavadki, siis ei tee nad seda sihip�raselt. Oletati, et isad v�tavad lihtsalt m�nusa puhkuse, et k�ia reisimas, p�drajahil ja j�lgida jalgpalliv�istlusi, selmet kodus tite m�hkmeid vahetada.

Norra oli oma issi-kuu kehtestamisega 1993. aastal esimene. Ent 1990-ndatel ja 2000-ndatel on j�rgnenud mitmed teised riigid ? Island, Rootsi, Soome, Saksamaa, Portugal. Neis riikides on vanemapuhkuse teatud perioodile (ja sellega kaasnevale h�vitisele) �igus ainult isadel. Usutakse, et lastel on �igus nii emale kui ka isale ning nende laste heaolule m�jub h�sti m�lema vanema v�rdne hoolitsemine.

Samuti loodetakse, et isade koju j��mine toob kaasa v�rdsema koduse t��jaotuse ning v�hendab naiste ebav�rdset kohtlemist t��turul. Kui isa oma puhkuse ja h�vitise perioodi ei kasuta, siis kaotab pere selle aja ja raha.

Loe edasi Eesti P�evalehest

Isadep�ev on meie isade p�ev!

noreply@blogger.com (Mees) — Wed, 04 Nov 2009 14:24:00 +0000

8.novembril t�histatakse Eestis taaskord isadep�eva ja meie naiste eestvedamisel saab �ks papadest austava aasta isa tiitli!

Isadep�eva t�histamine ei ole eestlaste seas laialt levinud komme, kuid t�nu uutele ja viljakatele papsidele on see t�htp�ev hakanud juurduma ka meie riigis.

On ju tore v�hemasti kord aastas rohkem t�helepanu p��rata nii isadele,vendadele,vanaisadele,onudele,ristiisadele ja kasuisadele. M�elgem sellele, kas oleme olnud heaks vanemaks oma lastele ja kuidas j�relkasv on sellele vastanud. Kas isade roll on ainult raha teenida v�i peaksid nad senisest rohkem lastekasvatamisel osaleda.

Hoopis p�nevam on aga koos oma isaga v�i lastega midagi p�nevat ette v�tte, et kaunis novembrip�ev ka kauemaks meelde j��ks.

Ameerika mudel

Isadep�eva m�te p�rineb loomulikult Ameerika �hendriikidest, kus 1909. aastal algatati isadep�eva p�hitsemine Sonora Doddi poolt, austamaks oma isa, Ameerika kodus�ja veterani William Smarti.

Sonora ema suri kuuendat last s�nnitades ja vapper farmer kasvatas vasts�ndinu ning viis suuremat last �ksinda �les. T�iskasvanuna isa tahtej�udu ja isetust m�istes soovis abiellunud t�tar austada oma isa ja teisi temasuguseid ennastsalgavaid isasid erilise riikliku t�htp�evaga.

Esimene suurem t�histamine leidis aset 19. juunil 1910 Spokane�'is Washingtonis. Umbes samal ajal hakati teisteski linnades ja asulates �le kogu riigi isadep�eva p�hitsema. 1924. aastal toetas selle p�eva riiklikuks p�haks kuulutamise m�tet president Calvin Coolidge, kuid selle ametlikustas alles aastal 1966 president Lyndon Johnson.

Erinevad kuup�evad

Erinevates riikides t�histatakse isadep�eva erinevatel kuup�evadel ja aastaaegadel. Kui Eesti isade p�ev toimub alati novembri teisel p�hap�eval (seekord 8.novembril), siis n�iteks n�iteks Ameerika �hendriikides, Kolumbias, Mehhikos ja Singapuris antakse papadele au juunikuu kolmandal p�hap�eval ja Itaalias, Portugalis ja Andorras lausa m�rtsi kuus. Eestiga sarnaselt t�histatakse novembris isadep�eva ka Soomes, Islandil, Norras ja Rootsis, kuid Leedus toimub see juunis ja L�ti kohta puuduvad �ldse andmed. N�ukogude Liitu kuulumise ajal �ritati isade austamist �hendada armee aastap�eva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui s�jameeste olulisus.

Aasta isa

Eesti Naisliidul on kena tava valida novembris paljude kandidaatide hulgast aasta isa, mida teostatakse koost��s Eesti Naislaulu Seltsiga.

Aasta isa kandidaadi perekonnas peab kasvama v�i olema �les kasvanud v�hemalt kaks tublit last. Eesti kodanikust kandidaat peab olema ametit��s ja perekonna v��rtustamisel hea eeskuju ka v�ljaspool peret.

Seni on aasta isa valitud alates 1998.aastast kokku �heteistk�mnel korral . 2008. aastal p�lvis auhinna v�rokas Hans Sissas, kuid varasemalt on naiste poolt olnud t�natud ka talupidaja Eduard Jaansen (1998), Tallinna tehnikak�rgkooli prorektor Enno Lend (1999), rahvakultuuri s�ilitaja Ants Taul (2000), talupidaja ja kaitseliidu J�rvamaa piirkonna juht Aare Kabel (2001), rahvusooper Estonia loominguline juht Aarne Mikk (2002), haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas (2003), Kehtna vallavolikogu esimees M�rt Riisenberg (2004) ja Harku eksperimentaalbioloogia instituudi t��taja Jaan Sild (2005), kergej�ustikutreener Mehis Viru (2006) ning lavastaja Lembit Peterson (2008).

Aasta Isale annab �le traditsioonilise kunstnik Kiira Mari-Anne Kadariku nahkk�ites ?Kalevipoja" proua president.

mees.eu: Isadep�ev on meie isade p�ev!

noreply@blogger.com (Mees) — Fri, 30 Oct 2009 21:33:00 +0000

VBGGEYKF

Emade ja isade erinevused laste kasvatamisel

noreply@blogger.com (Mees) — Wed, 28 Oct 2009 21:16:00 +0000

Emad rakendavad lastekasvatamisel samu meetodeid kui nende endi emad, isad aga lastekasvatamisel oma emadest eeskuju ei v�ta.

Ohio �likooli teadlaste poolt l�bi viidud uurimuses j�lgiti, kui sageli emad oma lastele laksu andsid, ette lugesid v�i oma kiindumust �les n�itasid, aastaid hiljem uuriti aga, kuidas eelnevalt uuritud vanemate lapsed oma lapsi kohtlesid, kirjutas Physorg.

"Meie �llatuseks leidsime, et naistele on nende emad lastekasvatamisel oluliseks eeskujuks, meestele aga mitte,? �tles uurimuse �ks autoritest Jonathan Vespa. ?�llatav on see seet�ttu, et eelmise p�lvkonna meeste kasvatamisel m�ngisid emad isadest palju olulisemat rolli, kuna siis oli laste eest hoolitsemine palju rohkem naiste �lesandeks kui praegu.?

Meeste lastekasvatusmeetodeid v�isid rohkem m�jutada nende endi isad, kuid antud uurimuses isade k�itumist eelmises p�lvkonnas ei uuritud.

Uurimuses tulid v�lja ka olulised muudatused vanemate k�itumises selles ja eelmises p�lvkonnas. Lastele loetakse �ha enam ette ning �ha rohkem n�idatakse v�lja oma kiindumust, laksu andmist on aga v�hemaks j��nud.

"Kuigi lapsevanemad, eelk�ige emad, �pivad v�ga palju kasvatamismeetodeid oma emadelt, m�ngib olulist rolli ka laiem kultuuriruum,? �tles Vespa.

Uurimistulemused n�itasid, et teise p�lvkonna emad k�itusid lastega �sna samamoodi, kui nende emad nendega k�itusid. N�iteks emad, kellele lapsena v�hemalt kord n�dalas laksu anti, kasutasid ka oma laste peal kaks korda suurema t�en�osusega f��silisi karistusv�tteid kui emad, kes ise kunagi lakse ei saanud.

Emade kasvatusmeetodid nende poegade isarollile erilist m�ju ei omanud. Erandiks oli laksuandmine, kuid vastupidise m�juga: isad, kellele lapsena laksu anti, l�id oma lapsi oluliselt v�hem.

Kuigi lastele laksu andmist kasutatakse praegu kasvatusmeetodina oluliselt v�hem kui varem, teevad lastele f��silisi noomitusi siiski 28 protsenti isadest ja 43 protsenti emadest. "T�nap�eval on laste distsiplineerijaiks pigem emad kui isad,? �tles Vespa.

�llatav on ka see, et isad, kes oma lastele laksu andsid, n�itasid laste vastu �les suuremat kiindumust. Emade kiindumuse ja laksuandmise vahel seost ei leitud. ?M�nele isale v�ib tunduda, et distsiplineerimine on �ks meetod oma kiindumuse v�lja n�itamiseks,? selgitas Vespa.

Kiindumuse v�ljan�itamine on �le p�lvkonna oluliselt suurenenud. Lisaks lugesid selle p�lvkonna emad oma lastele kolm korda suurema t�en�osusega igal �htul ette kui nende endi emad.

Vespa s�nul n�itavad uurimistulemused, et kasvatusmeetodeid antakse k�ll emalt emale edasi, kuid ainult teatud m��ral. V�ga oluliselt m�jutab kasvatusmeetodeid ka �ldine kultuuriline taust.

Allikas: www.novaator.ee

test

noreply@blogger.com (Mees) — Mon, 02 Mar 2009 15:33:00 +0000

test